Facing the Facebook

Ma olen nüüd Facebook'is.

Ei tea, kas see sellega on saatusele viimane sõrm antud või.. 7 nädalat enne eksameid end järjekordse küberruumiga linkida. Aga mul viskas kolossaalselt kopa ette, et mitmete sotsiaalsete ürituste kohta pole mul vähimatki infot. Ning viimane halb üllatus tabas mind just eile õhtul. Peale esseed lõin jalad seina (pole viimase 48 h jooksul mitte midagi akadeemilist teinud) ja läksin Ingridi juurde BBQle. St Ingridi juurde läksin eile, reede õhtul käisime poistega õlut joomas.

Ja siis selgub üllatus-üllatus, et Caitilinil on info, et toimub Atifile (see Maailmapanga tüüp) pühendatud õhtusöök Ericu juures. See on see mees, kelle kohta ma Põimule pärast meie tutvust kirjutasin, et ma kohtusin superilusa nohikuga, kel olid mustad sarvraamidega prillid, ja Põim küsis, kas tal polokampsun ka oli, ja mina ütlesin et jaa, tibukollane!

Ühesõnaga! Õhtusöök tibukollase kampsuniga mehe juures, millest mind polnud informeeritud ja kuhu Caitlinil oli kutse, kuigi ta kumbagi tüüpi ei tundnudki! Grrr... Ja kogu vahe ainult selles, et Caitlin on Facebookis ja mina olen seda ülbelt vältinud, väites et mulle piisab orkutistki. No ei. Ning Caitlin otsustas hoopis BabyLove's toimuva pop'i kasuks ja ma ei saanud ka temaga koos sinna üllatuskülaliseks trügida.

Pärast korralikku veinikogust BBQl logisin end öösel Facebooki sisse. Hirmus. See on ikka täielik lumepallieffekt, mis seal toimub. Ja kogu iroonia on see, et Eric sodis minu "seinale" kohe sõnumi ja kutsus mind Atif Gastronomic Society liikmeks ja... et ma saaksin vesise suuga nende eileõhtuseid fotosid vaadata. Aga vähemalt on õiglus jälle jalule seatud.

Aga seal on veel nalja saanud. Leidsin lambist üles Milvi Katrin Tiislari. Tim ja Gea peaksid mäletama - see väliseesti tüdruk, keda me 3 aastat tagasi Sofias hostelis kohtasime. Oleme nüüd päev otsa kirju vahetanud. Ta on vahepeal saanud endale Eesti passi ja kavatseb järgmisel aastal tulla Tartusse arstiteadusesse mingit "elective" programmi tegema.

Kurb tõsiasi on see, et blogis saab nüüd nädal-poolteist vaikust olema.

Nimelt homme oleme Londonis Eesti saatkonna vastuvõtul (loodetavasti on neil ALeCoqid külmas!). Siis teisipäev algab programm juba 5:30 hommikul Magdalen'i tornist koorilaulu kuulates ja päikesetõusu tervitades. On kurikuulus MayDay, kus alkohol voolab ojadena ja undegraduates hakkavad Magdalen'i sillalt jõkke hüppama. Ja kolmapäeval algab Pariisi field trip, kust me naaseme järgmise pühapäeva õhtuks.